Suvepäevad

said läbi ja värsked muljed  täis õhinat  meeles ja hinges pahisemas.

Olid toimekad päevad.

 Reede hommikul katsin laua, panin  pudru podisema ja kohvi käima ning teades,  et naiste saabumiseni on 2 tundi,  seadsin sammud  järve poole.

Jõudsin ma bussijaama ja seal juba hõikas mind Anne, et ta ei tea mis kell on ja talle tundub, et ta on saabunud enne teisi pool tundi.

Ütlesin talle, et poolest tunnist on asi kaugel,  naised tulevad alles kahe tunni pärast. Ei lasknud ennast  Anne ootamatust ilmumisest heidutada ja ikka ei jätnud katki oma hommikust kümblusretke ja kutsusin Anne järve äärde endale kaasa elama, kuni ma vees võimlen. Anne siis seisis sillal ja võdistas ennast, kui mina rõõmsalt vees ringi kargasin. Suundusime majja tagasi, tegime kiired kohvid ja tahtsime minna  Rajale bussi vastu , kui Raja juba ukse taga hõikus, ta oli  bussiga veidi varem jõudnud, kui  plaan ette nägi ja bussijaamas üks  mu tuttav võttis ta sappa ning tõi tuppa ära.

Jätsime Raja tuppa kohvitama ja ise suundusime järgmisi tüdrukuid  vastu võtma.  Buss saabus ja tüdrukud leidsid mind  hõlpsalt üles , sest Asta helistas ja õpetas, kuidas valmistada kana-riisi rooga ploomidega. Mina siis  vastasin, et aitäh, aga ma ei saa rohkem rääkida, sest pean tüdrukutega tegelema, tüdrukud kuulsid  mu häält ja  tundsid mind  häälest ära..  Kai ja marika astusid bussist maha ja kuulsid mind kohe bussijaamas valjusti telefoniga seletamas.  Haakisime ennast üksteise sappa ja asusime maja poole teele. Minu  Muki aga arvas, et võõrale koerale tuleb peale sõbralikku nuusutamist hambad sisse lüüa. Krabasin Muki ketist kinni ja tirisin külalisest eemale Vaene  Muki aga pidi kolm päeva olema kuudi küljes kinni , sest kallist külalist ei saanud lasta mingil krantsil kahjustada.  Saime õnnelikult tuppa ja saime  tuttavaks, keda ennem polnud kohanud. Kui olime söönud lõunat otsisime pesad ja pidasime siestat. Juttu ja muljetamist ja  seletamist jagus nii, et kõrval vaatajale oleks võinud  tunduda,  et kusagil töötab  mingi intensiivne ja tublilt töötav mootor. Pool seitse asutasime ennast kirikusse, et seal kampaga läbi viia  Taize palvus. Kuna pastoril oli puhkus,  viisime ise palvuse läbi , mina oma tütrega ja laheda naiste seltskonnaga. See mõte, et teeme laulude õhtu ise,  tuli meil  hästi äkki. Mu armas koorivanem korraldas, et kirik lahti oleks ja  kirikuteenijad kohal oleks.
Kobasime seal  trompetit ja süntesaatorit mängida ja samas ka kaasa laulda, aga  ära me tegime.

 Kodus tagasi, katsime teelaua ja siis saabus meile kohalik aianduskooli õppejõud ja luuletaja Jaan Kivistik. Lugesime luulet, vestlesime  ja lõpuks  lubasime vahval vanahärral  me seltskond jätta maha, sest aeg oli juba hiline. Jaan tõi  külakostiks  hapendatud tikreid,  mis maitsesid väga hästi. Sättisime endid  oma  pesadesse krundile laiali, kes aita, kes majja.

Laupäeva hommik algas mul jälle järves käiguga, kohv ja puder käima, laud täpiliste nõudega kaetud, suvepäevalised  jälle rõõmsalt ühiselt tegutsemas . Pärast hommikusööki käisime linna peal kõndimas, külastasime kohalikke Stokkmanne ja Maximat. Hingasime sisse väikelinna  rohelust ja pärnaõite õitsemise hõngu.

Ostsime Kaile body, millest plaanisin talle kodukleidi õmmelda, Marikale saime imeilusa pisikese ridiküli, mis  sobis talle  imehästi. Viskasin pannile kanamaksa kastme ja Anne kooritud pestud kartulid patta, millest sai mõnus lõuna, lasime hea maitsta kuni  tuli koju  mu tütar  Riina. Raja avastas , et ta polnud endale kaheks päevaks rohtusid kaasa pakkinud ja pidi   siis lahkuma me seltskonnast.

Kui Riina puhkpilli proovist saabus , tassisime õue savi ja savi tööriistad ning kukkusime voolima. Anne voolis kassinäolise tassi, Marika koorekannu ja kalavaagna,  Kai kalavaagna ja sekseri. Läksime nii hoogu, et  oleksime veel voolinud, kui poleks vihma kallama hakanud ja  hiline õhtutund pimedust toonud. Käisin järves ja  suundusime sauna.

Pärast mõnusat leilivõtmist ja ihu puhastumist saabus mõnus, kosutav uni.

Pühapäeva hommik tervitas mind teadmisega , et mul pole pannkoogi  jaoks kergitusainet. Käisin järves, keetsin kohvi, katsin laua, vuristasin  Kaile kleidi kokku ja  suundusin  Maximasse. Avastasin, et pühapäeval on Maxima avatud alles  üheksast,  tuterdasin oma kolme rattasega Konsumi poole. Konsumist sain  vajaliku kraami ja  sõitsin läbi vihma koju tagasi. Kodus viskasin kokku koogid,  kui Irina juba oli värava taga ja hakkasime usinasti klaasitööd tegema.

 Hommikukohv  sai joodud peale sisukat töötuba. Tüdrukud said endale kõik kaelapanekuks ripatsid ja kõrva kõrvarõngad. Sõime jõime hommikusööki sealsamas klaasitöö jaoks ajalehtedega kaetud laual õues, sest  vihmapilved olid laiali läinud ja olemine oli ütlemata tore. Riina tõi välja süntesaatori ja elektrikitarri ja natuke  laulsime nende saatel. Siis saabus ärasõidu aeg, saatsime  tüdrukuid bussile, Buss aga oli nii  rahvast täis, et tüdrukud jäid maha. Bussijaamas aga oli  mu poja sõber, kellele tuldi autoga järele, sokutasin tüdrukud ka  autole Juhtkoer sai aru , et tema jaoks tehakse pakiruumis koht ja kohe vupsas sinna.
Kahju oli  nii toredaid inimesi ära saata .
Tüdrukud lubasid järgmine aasta kindlasti jälle tulla  suvepäevadele pihlaka linna.

Eriline tänu ka oma tütardele ja mehele, kes nägid palju vaeva, et kõik hästi laabuks.

Riinakene, mu noorim tütar, kes leidis aega viibida kogu suvepäevade aja Räpinas,  oli mulle kohe tõeliseks paremaks käeks, ikka ja jälle märkasin silmanurgast, et  rõõmus seltskond liigub üle hoovi : Riinas ees , teised   tema sabas. Igas tegevuses oli  Riina õhinaga juures, abistamas,  toetamas ja teenimas.  

Tänan kõiki, kes   osalesid ja kes abistasid ettevalmistustel. Mu enda kolleeg lasteaia päevilt käis paar päeva varem abis valmistamaks ööbimispaika aidas. See oli suur asi, muidu me polekski nii hästi aega veetnud, kui ettevalmistused poleks laabunud.
Tänan kõiki, kes leidsid aega tulla ja  osa võtta.
Arvan, et  need suvepäevad läksid igati korda.